Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
keisrikultus oli geeniuse austamine, aga on ka olnud keisrid kes end isikuliselt
jumalikustada lasid geeniuse asemel: Nero, Commodus, Caligula jt. Rooma
ajalooline traditsioon selliseid keisreid peab hirmuvalitsejateks, türannideks ning
hullumeelseteks. Selles Augustuse aegses uues ideoloogias saab keskseks ka
Rooma võimu jumalikustamine, Rooma võimu jumalanna Roma. Ametlikuks
kultuseks keisririigi ajal saabki Kapitooliumi triaadi kultus, Roma kultus ja
keisrikultus. Kultuste keskus oli riigikolle, see asus jumalanna Vesta templis, usuti
et kui see tuli kustub siis Rooma riik hävib. Selle riigitule juures austati ka
kaitsevaime penaadid. Penaatideks olid Roomas esivanemate, kuulsate
roomlaste vaimud. Rooma religioon tegi läbi suured muudatused võrreldes
varajase vabariigi ajajärguga, need muudatused saavad alguse juba hilise
vabariigi ajal aga saavutavad oma uue näo täielikult alles keisririigi ajajärgul.