Altkäemaks karistusõiguses
kausaalne seos altkäemaksu/pistise andmise (või selles kokkuleppimine) ja ametiisiku teo
vahel. Just seda kokkuleppe vajadust on rõhutatud ka Karistusseadustiku eelnõu
seletuskirjas.
Germaaniõiguslik käsitlus ei rõhuta eriti altkäemaksu võtmist kui ametialast kuritegu, sest
ametiisik on üksnes vahend eraisiku käes riigivõimu kahjustamisel. Selles mõttes on
kehtiv õigus germaaniõiguslik.
Analoogsele seisukohale on asunud ka Riigikohus29, mida tuleb pidada revolutsiooniliseks
otsuseks just seetõttu, et lahend baseerub tol ajal kehtinud Kriminaalkoodeksile.
Tuleb tõdeda, et sisu, sõnastuse ja suhtumise muutus tõi kaasa endas ametniku ja eraisiku
võrdsustamise Karistusseadustiku ees, mida Kriminaalkoodeksist nii üheselt tõlgendada ei
29
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 17. juunil 1997.a. nr. 3-1-1-70-79 M.M. kriminaalasjas KrK § 15 lg 2 -
§ 165 lg 1 järgi. - RTIII, 01