Adolf Hitleri elulugu, Müncheni ja Viini aastad
Hitleri NSDAP oli lõplikult muutunud võimuteguriks riigis.
Hitler saab Riigikantsleriks
Pärast vabatahtlikku loobumist Austria kodakondsusest 1925. aastal oli Hitler
kodakondsusetu. Seoses Hitleri riiginõunikuks võtmisega Braunschweigi Maakultuuri- ja
Mõõtmisametis 1932. aastal sai ta saksa kodakondsuse. Sellise olukorra vastu anti 30.
jaanuaril 1934 välja Seadus Riigi taas ülesehitamise kohta, mis kaotas liidumaade eriõigused,
sellega viidi sisse tsentraalne riigikodakondsus, mis kehtis kogu Riigi territooriumi kohta.
Nüüd poleks pidanud Hitler pidanud kõigepealt saama braunschweiglaseks, et saada
sakslaseks. Selle seadusega eksisteerisid edaspidi vaid saksa riigikodanikud. Kodakondsena
oli Hitler täitnud Riigikantsleriks saamiseks nõutavad kriteeriumid. Pärast seda, kui NSDAP
oli 1932. aasta valimiste järel muutunud tugevaimaks parteiks Riigipäevas, nimetas
Riigipresident Paul von Hindenburg 30. jaanuaril 1933 Hitleri Riigikantsleriks, sellega algas