"riigiklogu" - 1 õppematerjal

Õigusentsüklopeedia konspekt

1930. aasta veebruasris arutas Riigikogu ka ise eelnõud ning see padi augustis 1932.a. rahvahääletusele, see ei läinud läbi; riigikogu ei suurendatud, presidenti ei saadud. 1932. aasta novembril lunat Põhiseaudkomisjonil esitada uus eelnõu, võeti aluseks läbikukkunud eelnõu, see oli vastukaal vapsidele, kes soovisid ka põhiseaduse muutumist. Juunis 1933. kukkus rahvahääletus taas läbi . 1933. a okt. uus katse vabadussõjalaste poolt rahaalgatuse korras esitada eelnõud, riigiklogu muutis põhiseaduse rahvahääletuse vastvõtmise korda, et seda takistada, kuid eelnõu võeti vastu suure häälteenamuseg; Eesti riigi pööre autoritaarsuse poole ehk valitsusvorm muutus. Räägiti uuest 1933. põhiseaduse, kuigi uus ei olnud sest formaalselt oli tegu 1924. aasta uue redaktsiooniga. Algas vaikiv ajastu: Konstantin Päts kehtestas 12. märts 1934. a. algselt kuueks kuuks kaitseseisukorra, et takistada vapside võimuhaaramist. Oma