"riigikeelsetena" - 1 õppematerjal

Onomastika, nimekorraldus

Mõlemas esitati nõudeid ärinime seletav-kirjeldavatele komponentidele. Firmaseaduse koostajad olid seisukohal, et eestikeelsed peaksid olema kõik komponendid peale nime enda, seega nii õigusvormitähised, tegevuse, tegevusobjekti või toodangu nimetus (nt mitte Computer Systems, vaid Arvutisüsteemid; mitte Hotel Group, vaid Hotellirühm) (Saari 1998b: 10). Nimetuses sisalduvate nimede kohta keelsusnõuet ei esitatud. Eesmärgiks oli, et ärinimesid registreeritaks riigikeelsetena, s.t eestikeelsetena. Eestikeelsesse nimetusse võiks kuuluda võõrkeelne nimi. 1995. aasta keeleseaduse § 21 lõige 1 sätestas: "Eesti asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetus kantakse registritesse eestikeelsena, millele võib registripidaja kehtestatud korras lisada tõlke võõrkeelde. Nende nimetuste koosseisu kuuluvad nimed jäävad tõlkimata." Selle lõike kustutamisega seadusest 23. mail 1996. aastal lasti vabaks firmade jt nimetuste kirjeldavate elementide keelsus.