Soome-ugri rahvakultuur
toetama riikliku poliitika abil, kuna tugevnedes hakkasid suurriigid üha enam tähelepanu pöörama oma piirialadele
hõlvamisele.
Näiteks oli 17. sajandi Rootsi kuningriigis eesmärgiks seatud vähemusrahvuste täielik assimileerimine. Ideaalriigis
pidi olema üks religioon, üks seadus ja üht keelt kõnelev rahvas. Ideaalseks kodanikuks peeti paikset talupoega, kes
maksis korrapäraselt makse ja oli täiesti kohanduv. Ümberrahvustamine pidi lihtsustama valitsemist ja võimaldama
riigikeelset asjaajamist. Piirialadelt pidid kaduma muulased, kellel võis teisel pool piiri olla sugulasi ja keda ei saanud
seetõttu riigile täiesti lojaalseks pidada.
Eriliseks probleemiks, iseäranis maksukogujatele, olid rändleva eluviisiga rahvad: mustlased ja saamid. Saamid, kelle
jaoks riigipiire ei eksisteerinud, rändlesid suguvõsale kuuluvate suve- ja talveasulate vahel kalapüügi ja jahipidamise
eesmärgil