Eesti majandus 20. sajandil
1.aprill kuni järgmise aasta märts
1932.a. sanktsioneeriti kulude piiramise kord. Riigi eelarve
tasakaalus hoidmiseks kehtis kolmekordne eelkontroll:
· eelarve-ettepanekute läbivaatamine ja kärpimine
· eelnõusolekud ja krediitide avamine kuude kaupa
· õigus maksta välja kulusid laekuvate tulude piires
24. veebr. 1919.a. alustas tegevust rahvuslik keskpank Eesti
Pank, mis oli algul hoiu- ja laenupank. Emissioonioperatsioonid
jäid riigikasssale.
1924.aastaks oli pank välja laenanud 6 miljardit marka,
krediitide tagasisaamine osutus raskeks. Valitsuse korraldusel
alustas pank kullatagavarade realiseerimist.
Vaja oli teostada põhjalikke ümberkorraldusi.
Rahvasteliidu abiga saadi Inglise pankadelt 28 milj. kroonine
välislaen.
1.jaanuarist 1928 kehtis uue rahaühikuna kroon (=100 marka),
seoti Rootsi krooniga.
Rahareformiga paralleelselt teostati Eesti Panga reform. Eesti
annaabi.ee 
