Nimetu
Soodne areng: väikeriikidele sõnaõigus ja kollektiivse julgeolekupoliitika kehtestamine
Tulemus: Rootsi parlament vähendas relvastumiseelarvet märkimisväärselt (1925), pani armee
muretsema. Taanis kinnistus arvamus, et rahvusvahelise kriisi olukorras riiklikku puutumatus pole
võimalik garanteerida sõjalisel viisil, tegevus rahvusvahelise desarmeerimise heaks.
Välispoliitiline tegevus 1920. aastatel
Norra kindel oma julgeolekus (ohustada võinuks vaid SB, kellega head suhted),
riigikaitseressursside vähendamine. Soome pidas NV´d ohtlikuks. Toetumine Rahvaste liidule ja
võetu omaks põhjamaine erapooletuspoliitika ideaalis (ametlik deklaratsioon alles 1935) aga mitte
patsifismi. Desarmeerumist toetasid liberaalid ja sotsdemokraadid (motiiviks ka raha säästmine)
1920.ndatel aastatel Skandinaavia riikide aktiivsus rahvastevahelises poliitikas:
1) Rahu tagamiseks
2) Desarmeerimise edendamiseks
3) Humanitaarküsimustes
Inimõigused ja pagulaste ja tagakiusatute probleemid
annaabi.ee 
