Eesti Vabariik aastatel 1918-1940
Larka istuma riigipea ametitoolile. Valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Nii rahvas
kui ka riigimehed lootsid, et pärast valimisi olukord riigis rahuneb ja kriis möödub.
Ennetamaks vabadussõjalaste võidukäiku korraldasid kaks võimumeest, Päts ja
Laidoner, riigipöörde. Laidnoner keelustas poliitilised meeleavaldused, sulges
vabadussõjalaste ühingud ning politsei asus neid arreteerima. Nii kergelt siiski
vabadussõjalased alla anda ei tahtnud. Nende seas levis mõte riigijuhtidelt tuleb vägivaldselt
võim tagasi haarata. 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre sõjaveteranide
poolt, kuid veidi enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. 133 vabadussõjalast
mõisteti vangi ja juhtunut seletati rahval nii, et nad kaotasid igasusguse populaarsuse.
Tagantjärele on sõjalasi süüdistatud fasismilembuses, mis pole ehk päris õiglane, kuigi
nad tõepoolest nii Saksamaast kui Itaaliast eeskuju võtsid.
President Konstantin Päts
annaabi.ee 
