valitses riiki tegelikult keisri lähim sugulane Aleksei Araktsejev. Araktsejev saavutas 1922 aastal täieliku võimu impeeriumis. Ta juhtis impeeriumit nagu hiiglaslikku kasarmut julmalt ja halastamatult. 1825 detsembrimäss 1825 detsembrimäss Aastal 1825 suri ootamatult keiser Aleksander I. Riigipeaks oleks pidanud saama Aleksandri vend Konstantin, kuid ta loobus sellest venna Nikolai kasuks. Segaduste tõttu oli Venemaa 2 nädalat ilma riigijuhita. 1825 detsembrimäss Aleksander I surma otsustasid ära kasutada salaorganisatsioonidesse kuuluvad noored haritud aadlikudsõjaväelased, kelle riigiideaalid olid vastuolus 1825 aasta tegelikkusega piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus. Nad koostasid kiiresti väljaastumise plaani. Nende plaan aga ei õnnestunud, sest Nikolai I surus mässu veriselt maha. Suri palju inimesi. Läänlased ja slavofiilid Läänlased ja slavofiilid
Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti jagunes 11 maakonnaks. Riigikord 1920 hakkas kehtima põhiseadus. Põhiseaduse järgi oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu eest. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Riigipea puudus. (Tekivad olukorrad kus riik võib jääda ilma riigijuhita) Põhiseaduses : kultuuriautonoomia Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Eestis oli 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid. (juudid ja sakslased kastutasid ära; rootslased ei vajanud seda, sest nad elasid kõik koos aga juudid ja sakslased elasid üle maa laiali) Kodanikuvabadused Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võid piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. (inimesed anti sõjakohtu alla) Erakonnad