Refereering Poliitiline teoloogia Teoloogia ei tähenda mitte ainult traditsioonilist teoloogiat, millele veel keskajal toetus kogu poliitika ja õigusemõistmine, Schmitt kasutab mõistet "teoloogia" umbes nagu asendusmõistet kõigi laiemate mõttesüsteemide kohta, mis ühiskonnas tooni annavad. Kõik mõtterajatised arendavad omaenese juriidilisi vorme, mis kannavad vastava vaimse hoiaku pitserit. [Heimes, C. (2004). Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsusele poliitilises korras. [Samas, 1327] Poliitiline antropoloogia
· Avaldas anonüümselt kaks riigifilosiifilist teost prantsuse keeles (1737: Antimachiavell,1740) -... Teostes väljenduvad valgustatud absolutismi põhimõtted. · Valitseja on saanud oma volitused oma rahvalt mitte jumalalt · Hea valitseja eesmärgiks on ühendada riigi prioriteet valgustuse inimlikkuspõhimõttega · Avaldas ka hiljem valgustuse vaimus kirjutusi, milles toetus moodsale ideoloogiale. Friedrich II riigifilosoofiline tõlgendus · Lepinguteooria tõlgendus: kuna rahvas ja valitseja on sõlminud kokkuleppe, kuulub võim täielikult valitsejale. · Valitseja kohustus on olla ,,Oma rahva-riigi esimene teener", kes valitseb mõistlikult" · ,,Mitte midagi rahva arvel, kõik rahva heaks" · Uus absolutismi põhjendus: ratsionaalne mõistus: rahva ja kuninga vahel valitseb ,,Mõistlik tööjaotus" ... Üks valitseb arukalt, teised alluvad tema määrustele. · Tulemus sama kui 17.saj abs
annaabi.ee 
