"riigiehitaja" - 1 õppematerjal

Gustav Suits referaat

ülikooliõppejõuna kujundas akadeemilise rahvusliku kirjandusteaduse sündi. 1924. aastal asutatud Akadeemilist Kirjandusühingut sai ta juhtida kuni 1941. aastani. Suits rakendas kirjandusloolises uurimises kultuuriajaloolist vaateviisi ning keskendus allikakriitikale ning vanema eesti kirjanduse (eriti K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi loomingu) tundmaõppimisele. Enne omariikluse sündi oli Suits olnud oma noorusajale omaselt tuline poliitikamees ja riigiehitaja. Tema oli esimesi, kes hakkas Eestile nõudma riiklikku iseseisvust. Eesti Sotsialistiderevolutsionääride Partei keskkomitee liige Gustav Suits oli ,,Eesti Töövabariigi" idee autor. 1918. aastal, kui noorel riigil tuli end maailmas nähtavaks kuuldavaks teha, juhatas ta Stockholmis käivitatud Eesti Informatsioonibürood. Gustav Suitsu lapsepõlvekodu Võnnu vana koolimaja, G. Suitsu lapsepõlvekodu on ehitatud 1874.a. Õppetöö kestis koolimajas 1951. aastani.