9.4 Lõpphinna kujunemine saia näitel 1) Tooraine kasvatamine 2) Jahu tootmine 3) Taina valmistamine ja lisandid 4) Transport 5) Töölised 6) Müüja hind 7) Käibemaks -Tootmisprotsess suurettevõtjal optimaalsem ja suurem võrreldes väikeettevõtjaga. 9.5 Riigi ülesanded turumajanduses 1) Reguleerida ettevõtlust seaduste kaudu 2) Töölepinguseadus 3) Tervisekaitse, tööohutus, hügieen nõuded 4) Töötasu miinimumtasu 5) Maksusüsteemi loomine ja riigieelarvepoliitika fiskaalpoliitika 9.5.1 Maksustatakse nii töötaja töötasu, tarbimist kui ka tootmist 1) Töötaja töötasu sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks 2) Tarbimine käibemaks, aktsiisimaks 9.6 Maksude jagunemine 1) Otsesed (sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks) ja kaudsed (käibemaks, aktsiisimaks) tarbimise pealt= kaudne. 2) Siht- ja mittesihtotstarbelised. Siht= kogutakse millegi kindla jaoks -Sihtotstarbeline maks ja sotsiaalmaks tervisekaitse, haigekassa
Eelarve kaudu kavandame ja suuname me riigi arengut, väljendame ja teostame oma prioriteete- mitte ei jaga vaid mehhaaniliselt raha. Meie valitud valuutakomitee tingimusteks on eelarvepoliitika ka peamine viis, millega riik saab mõjutada majandust: ennetada ja mahendada võimalikke riske, võimaldada positiivseid arenguid. Seega on eelarvepoliitika riigi võtmepoliitika, mis võimaldab valitsusel ellu viia teisi poliitikaid" (Riigieelarveseadus 2008-2011, Andrus Ansip, Ivari Padar) Riigieelarvepoliitika puhul rõhutatakse vajadust teha valikuid, suunata raha neisse valdkondadesse, mis riigi arengut kõige enam toetavad. Esimene riigieelarvestrateegia laadne dokument koostati Eestis aastal 2000. Kaks aastat hiljem kehtestati riigieelarve seadusega strateegia iga-aastase koostamise kohustus. Riigi eelarvestrateegia ülesehitus Riigi eelarvestrateegia esimene peatükk sisaldab valdkondade hetkeolukorra analüüsi. Eraldi tuuakse ära võrdlus Euroopa Liidu 25 riigi keskmisega ja lähiriikidega