Eesti poliitiline areng 1905-1918 a.
Samuti asus enamlaste
poolele hulk eesti töölisi. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27)
Peale 17. Oktoobri manifesti pandi suuri lootusi kokkukutsutavale rahvaesindusele ehk
Riigiduumale. Esimene Riigiduum sai kokku 1906. aastal, sellesse valiti Eestist viis saadikut 4
eestlast ja 1 venelane. Valitsus siiski ei võtnud duumat tõsiselt ning opositsioonilisust näidanud
duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. Paremini ei läinud ka järgmistel
Riigiduumadel. Neil aastail saavutasid eestlased edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil.
(Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27)
5
3. Esimene maailmasõda
Sõja puhkedes asus keskvalitsus kärpima baltisakslaste õigusi. Eestlastel avanes võimalus tõusta
kohalikes võimuasutustel kõrgematele kohtadele. Teiselt poolt pakkusid sakslased esmakordselt
maa pärisrahvale teatud järeleandmisi, et luua ühisrinne keskvalitsuse vastu. Lootused osutusid
annaabi.ee 
