Eesti Vabariik aastatel 1918-1940
Sõjalased töötasid välja oma põhiseaduse projekti, mis nägi ette
parlamendi volituste kärpimist ja suurte võimupiiridega riigipea ametikoha loomist, kuid
Riigikogu otsustas põhiseaduse parandamise jätte enda kätesse. Keskliidu populaarsus üha
kasvas ja aina süveneva kriisi tulemusena kukkus ka parandatud eelnõu läbi. Riigikogul ei
jäänudki muud üle, kui panna hääletusele vabadussõjalaste poolt esitatud eelnõu.
Enne referendumit vähenes veelgi riigiaustuste autoriteet ja valitsus
oli sunnitud kehtestama üleriigilise kaiseseisukorra. Riigis hakkas valitsema
tsensuur ja poliitilised ühingud suleti, seal hulgas Keskliit. 1933. aasta
oktoobris toimunud kolmas referendum, mis seekord saavutas võidu. Uus
põhiseadus avas ukse üleminekuks demokraatlikust riigikorrast autoritaarsele. Pärast
vabadussõjalaste koostatud seadusandluse võitu astus Jaan Tõnissoni valitsus tagasi ja ühtalsi
annaabi.ee 
