Meditsiiniajaloo konspekt
)
1875. aasta Briti Rahvatervise seadus määras asjassepuutuvad ametnikud kohtadele, st, et
meditsiinilist kompetentsi omavad inimesed paigutati riigivalitsemise süsteemi.
Saksamaal kujunes 18.-19. sajandi vahetusel välja politseiline tervishoiukorraldus
meditsiinipolitsei. Mõtteviisi juured olid humanismis, aga ka katoliku kiriku (Lõuna
Saksamaal) soovis säilitada enda juhtiv roll ühiskonnas. Juba 1738. aastal avaldas lugejale
juba tuttav Fr. Hoffmann teose Medicus politicus (Riigiarst), milles seletas meditsiini
tähtsust erinevates õiguslikes aspektides.
Meditsiin ja õigusteadus näisid Preisimaal jm Saksa riikides valitseva kameralismi
(ratsionaalse riigivalitsemise) kontekstis lähedased olevat, mõlemad pidid olema valitseja
võtavad.
18
,,Suurim heaolu suurimale arvule inimestele!" oli utilitarismi loosung.
30
teenistuses ning tooma kasu rahvale. Arendati riigiteadust (Staat = riik = statistika). Preisi