Riigiarhitekt kui instituitsioon Riigiarhitektil kui instituitsioonil on palju vastutuset ja mõjujõudu, et kujundada tuleviku Eesti arhitektuuri ja avalikku ruumi, ilmselt sellepärast ongi see nii kõmutekitav teema, mis ajab mitmed kuulsad inimesed/arhitektid ärevile ja erinevates meediakanalites oma arvamust avaldama. Teatud inimesed rahvast näevad seda kui asutust, mis hoolimata
· kõigi laevadel tekkinud jäätmete vastuvõtuks piisavad jäätmete vastuvõtuvõimsused; · laevajäätmete vastuvõtu dokumenteerimine ja aruandlus; · järelevalve jäätmete tegeliku äraandmise üle sadamas. 3. Arhitektuuripoliitika ja tehiskeskkond Arhitektuuripoliitika väljatöötamisel on seatud eesmärgiks käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Riigiarhitekt peaks olema otseselt seotud säästliku planeerimise ja väärtarhitektuuri propageerimise ning valdkonna juhendite ja soovituste ettevalmistamisega. Samuti võiks riigiarhitekt analüüsida Eestis ja teistes riikides teostatud planeerimis- ja arhitektuurialaseid uuringuid ning projekte, ühtlasi koostada ka kogemustele tuginevalt riigile, kohalikele omavalitsustele ning arendajatele abi- ja juhendmaterjale. Tehiskeskkond on inimese ümbrus, mis on inimtegevus, nt hooned, tehased,
annaabi.ee 
