"riigiaktidega" - 1 õppematerjal

Eesti riigi areng

I. Kogukondlik iseseisvus Riikide liidus oleva maa ja rahva iseseisvus on sõltuv liidu tahtest. Osariigi rahvas võib küll määrata oma põhikorda, kuid on kohustatud selle kooskõlastama liitriigi põhikorraga. Haldusprovintsi tingimustes oleva maa iseseisvus on märksa väiksem ja ta ei oma enam õigust anda oma rahvale põhiseadust. Tema iseseisvus avaldub õiguses anda oma siseelu korraldamiseks seadusi ja määrusi, mis aga peavad olema kooskõlla viidud kõrgemajõuliste riigiaktidega. Kogukonnal ei ole isegi õigust anda seadusi. Kogukondliku iseseisvuse kujul maa iseseisvus avaldub õiguses korraldada oma siseelu ainult määrustega, mis peavad olema kooskõlastatud nii põhiseadusega kui ka lihtseadustega. Ka Eesti maa ja rahvas on läbi elanud oma iseseisvuse arengu mitu astet. Tegelikult oli Eestil enne riiklikku iseseisvust juba teatav iseseisvus oma õigusliku elu korraldamises. Eesti riikliku iseseisvuse ajastule eelnes maa kogukondliku iseseisvuse ehk