Eesti XX sajandi algul
Oodati Berliini ametliku reaktsiooni oma heakskiidu
soovile, kuid see hakkas venima. Leiti, et rüütelkonnad on nii ajast maha jäänud, et
neil pole õigust võtta vastu selliseid otsuseid põlisrahva suhtes. Loobuti maariigi
loomisest, otsustusvõime läks Saksamaale. Baltisakslane pole huvitatud Preisimaa
uniooni loomisest. 20. septembril 1918, kirjutas keiser Wilhelm alla dokumendile,
millest lubati luua Balti maariiki, kuid keiserlik dokument saabus kuu aega hiljem
Riigas. Kutsutakse Meckenburgi hertsog, kuni tema saabumiseni valiti ametisse
Baltimaade regent nõukogu, kuhu kuulusid baltisakslased, eestlased ja lätlased. Juhiks
tõusis Pilar von Pilcham, ülesandeks oli rajada maakogu, mis looks põhiseaduse.
Berliini täiendusleping- 28. septembril kirjutati alla lepingule, mis täiendas Bresti
lepingut, kirjutati alla Berliinis- Ühtlustati Saksa okupatsiooni allolevate piirkondade
õiguskorraldust