Riik ja Ühiskond Kreeka polis · polis tüüpiline kreeka linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. · Elanikke polnud kunagi üle kolme neljakümne tuhande. · Linnriiki valitsesid kodanikud. · kodanikud kõik vabad põliselanikest mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad.
Igal riigil on riigipea. Riigipea on riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhetes välisriikidega. 8. Õigusriik. 8.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost. Non rex est lex, sed lex est rex. Igas konstitutsioonis on 3 osa, mida seadusandjal on kasulik kontrollida. Kui nende osadega on kõik korras, siis on konstitutsiooniga kõik korras. Sellest kolmikus on üks avalike huvide üle otsustav instants, tene riigametnikud ja kolmas, õigusmõistmine. J.Locki arusaam õiguse valitsemisest kujutab endast riiki, kus ehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tunnustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi.Igavene kogemus õpetab, et iga inimene, kellel on võim ja kes sellega ka tegeleb, ka kuritarvitab võimu. Montesquieu esitab võimude lahususe tema klassikalisel kuju: seaduandlik, täidesaatlik, kohtuvõim. Nende võimude lahusus ja vastastikune tasakaalustamine on õigusriigi idee elluviimisel kõige
annaabi.ee 
