· Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut. · Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre) · Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''- seletas arusaama jumalikust ettemääratusest · Luteria arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolsek mälestustoiminguks · Kalvinism riietutu musta ja ei kantud ehteid. · Inglismaal algas reformatsioon, kuna kuningas tahtis abielluda uue naisega aga paavst kartis teda lahutada. Katolik kirik Reformeeritud kirik Kirik allus paavstile Kirik allus valitsejale Kirik oli rikas, palju maavaldusi Kirik oli lihtne ja odav Tegelesid kloostrid ja ordud Kloostrid ja ordud suleti
käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, Luther aga eitas inimese tahtevabadust, sest see olevat vastuolis jumala kõikvõimusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võis jumal juba inimsese maiseselus märku anda, et too on õndsaks saamiseks väljavalitud. Näiteks oli selliseks märgik inimese edukus. Calvin rõhutas, et Vana Testamend õpetuse järgi on elu vaid karm kohuse täitmine. Ka eraelus taotlseid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist. Riietutu musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäeval ja pühadel suleti kõrtsid ning keelati teatrietendused. Kogudusse valitud ametikandjatel oli õigus igalajal kontrollida inimese eraelu. Karmi kiriku korralduse ignoreerijaid võis oodata isegi hukatus. Ka teise usuliste suhet käitusid kalvinstid sageli karmimalt kui katoliiklased. Sveitsist levis kalvinism Prantsusmaale, sealt edasi Madalmaadese ja Sotimaale. Kalvinism leidis poolehoidjaid ka Saksamaa Reini- äärsetel aladel.