- nööritav pihaosa, väike dekoltee - rikkalikult kroogitud, slepp Soengudja peakatted: - pärlitest ja korallidest keesid, võrgud - mütsile kinnitati kangatükk, rulliga müts Mehed: - alussärk/püksid, vest, pükssukad, jakk - lahtkäistega mantel - nöörkinnised, sisselõiked, vöö Kõrgrenessanss 15. saj. lõpp Materjalid: brokaat, samet, krepp siid, sifoon Naised: - riietusmudeliks kaks tippudega vastamisi asetatud kolmnurka Kõrgrenessanss - väga suured varrukad, paeltega kinnitatud sisselõiked - pits - rõivastus oli kirev - korsett, võruseelik Mehed: - rõivastus muutus lihtsamaks, tume ja ühevärviline - kandiliste ninadega jalatsid - barrett 16. saj.
Romaani stiili rangus, gooti kunstlikud kõrgusse pürgivad jooned asendati nii meeste kui naiste uhke kuid vaba oleku ja liikumisega. Ei vaevatud end kunstlike poosidega ega riietusesemetega, mis piirasid head ja vaba enesetunnet. Ka nüüd jäi riietuse mudeliks kolmnurk, kuid teistsuguselt kui Burgundias. Meeste kuued tõmmati küll taljes kokku, kuid seejärel nad avardusid allapoole jällegi. Naised püüdsid rõhutada õlgu ja rinda. Nii kujuneb renessansiaja riietusmudeliks kaks tippudega vastamisi asetatud kolmnurka, riietus laienes taljest ülespoole ja allapoole" (Tilk, 2009). Riietus pidi rõhutama sirget ja saledat vöökohta. Nii mees kui naine olid uhked, hoidsid peab püsti, vaatasid otse ning jälgisid ja nautisid ümbritsevat elu. Kuid see reegel ei kehtinud abielupaari puhul. Sellisel juhul vaatas naine ikkagi maha mees jäi jätkuval naise valitsejaks. Renessansi inimesele on väga iseloomulik tunedelisus. Inimene ise oli justkui rõõmuallikas.