Handid
Kasetohu peale
asetati rida peenikesi latte. Majal oli muldpõrand. Sees, uksest vasakul või paremal
nurgas seisis ahi. Uksest kaugeima seina äärde tehti madal muldvall ning
kaetipõhjapõdranahkadega. See oli magamisase. Varasemal ajal
olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest
kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised.
Riietevalmistamine oli tervelt naise töö. Tema valmistas naha ja teisi materjali
riiete tegemiseks, valmistas niite, tikkis klaaspärlitega, kujundas ornamenti. Riietust
valmistasid handid tavaliselt looma- või linnunahast, kasukaid põhjapõdra- ja
jänesenahast, voodreid orava- ja rebase käpakestest, parda-, kauri- ja luiganahast,
jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad
väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast.