Koolielu tänapäeval ja vanasti
seeditud.
Kui Suuremõisa seitsmeklassiline kool läbi sai(aastal 1962), läks vanaema Käina tagasi. Seal
oli nii, et koolisööklas tuli käia rivistatult, klasside kaupa, söömas. Tagasi tulekul rivistust ei
olnud, kui olid söönud, võisid tagasi minna. Koolis oli üsna vähe ruumi, vahetunni
veetmisruumid olid väga väikesed. Ühes ruumis olid plekkahjud, mida köeti puudega.
Korrapidajad pidid puid tassima ja ka koolikella helistama. Puude vedamiseks olid mustad
kitlid.
Ka riieteruumid olid väga väikesed. Üks poiss leidis kord riieteruumist vana halli soki, mis oli
tolmune ja ämblikevõrke täis. Poiss viskas selle tüdrukutepundi sekka. Tüdrukud mõtlesid, et
see sokk on rott ning pistsid kiljuma. Siis läks sokisõjaks, sokki hakati loopima. Kisa oli
taevani. Kellelgi polnud meeles, et tegelikult ei tohtinud nii käituda. Kisa kostus loomulikult
ka õpetajate tuppa. Direktor, kes oli tore naisterahvas, tõeline daam, tuli riieteruumi ukse
peale