Tõde ja Õigus II Terve tekst
"
See kõne direktori suust oli nii imelik, et Indrek pööras millegi pärast silmad kõrvale. Direktor
hakkas selle peale naerma ja naerdes ütles ta:
,,Ka teie olete nagu mõni noor neitsi, süüta ja puhas. Seda ma nägin kohe, aga härra Maurus
peab ikka proovima, ikka proovima, kui keegi ühes selle Tigapuuga välja läheb. Sest Tigapuu,
see pole enam neitsi, temal pole enam niisuke hingeõhk kui teil. Mitte sugugi niisuke. Oo, tema
hingeõhku ma tunnen! Tema riietelgi on teine õhk, kui ta väljast tuleb. Teil on veel maa ja metsa
hõngu, seda on teil," kiitis direktor ja pani esiti käe Indreku põlvele, kuna ta pärast katset tegi
tema kätt silitada. Siis tõusis Indrek püsti.
,,Ah jaa, warten sie, warten sie!" ütles direktor nüüd. ,,Mis ma tahtsin küsida." Ta pani käe
silmade ette, nagu mõtleks ta, aga Indrekule näis, nagu vahiks ta teda läbi harakil sõrmede.
Natukese aja pärast ütles ta: ,,Õige! Aga kus on siis Tigapuu