särama. Valgeks värvitud seintega ruumis pääsevad kõik esemed rõhutatult esile. Täiesti puhas valge mõjub siiski veidi külma ja kõledana. Kui ruumis kasutatakse ainult valget siis rõhub see tühjust ning viimane väsitab. Ka haiglaruume ja lastetuba ei tohiks seetõttu täisesti valgeks värvida. Parem oleks kergelt toonitud valge. Kollaka, roosaka, roheka ja sinaka tooniga valged mõjuvad soojemana ja ka põnevamana. Pealaest jalatallani valgesse riietatus inimene tõmbab tähelepanu küll, aga valge peab sobima, muidu jääb üldmulje kahvatu. Talvel, kui päevitus on kadunud, mõjub valge riietus külma ja kõledana, keegi võib su lume taustal kelgu alla ajada, maanteel või suusamäel võib see aga lausa eluohtlikuks osutuda. Valge ei ole ligitõmbav, kutsuv ega soe. Valge negatiisem pool ongi seotud tema külmuse ja neutraalsusega. Inimene, kes kannab valget, on pedantne ja korralik. Valge värv võib tekitada
inimeste liikumise aktiivsus, riietus, sugu, vanus jm. Erinevate sisekliimategurite olulisuse võrdlus näitas, et soojuslikku mugavust peetakse olulisemaks, kui akustilist kvaliteeti, rahulolu õhu kvaliteediga ja ruumide visuaalse kvaliteediga (Frontczak & Wargocki 2011). Sisetemperatuur on peamine soojusliku mugavuse indikaator. Kerge kehalise aktiivsuse korral (>1,2 met) on neutraalne (PMV (predicted mean vote) = 0) temperatuur talvel (riietatus ~1.0 clo) +22,0 °C ja suvel (riietatus ~0,5 clo) +25,5 °C (ISO EN 7730). Sisetemperatuur talvel üle +22 °C on seostatud haige hoone sündroomiga (SBS: sick building syndrome) (Jaakkola jt. 1989). Õhutemperatuuril ja -niiskusel on oluline mõju ka tajutavale õhu kvaliteedile (PAQ: perceived air quality) (Fang jt. 1998). Võrreldes niiske ja sooja õhuga, hinnatakse kuiva ja jahedat õhku kvaliteetsemaks. Sisetemperatuur ja ruumi piirdepindade temperatuur mõjutavad otseselt hoonete soojusenergia kulu ruumide kütteks
annaabi.ee 
