Iseloomu bioloogiline põhi
näeme teda ka paljus osas ebarealistlikult. Selles on peamiselt meie projektsioonid süüdi. Me
oleme vihased, projetseerime oma viha teisele inimesele ja usume, et ka tema on vihane. Me
oleme uhked ja leiame, et ka teised on uhked. Meil on hirm ja kujutleme endale ette, et ka
temal on hirm jne. Me muudame ta paljude riiete puuks, mida me ise ei taha kanda, ja usume
sellest hoolimata, et see on tema, ja ei märka, et need on vaid riided, millesse me teda
riietame. Aga me mitte ainult ei projetseeri, me muudame ka oma pilti teisest, kuna meie oma
emotsioonid muudavad meid jõuetuks, teist nii näha, nagu ta on.
Kolm olulist omadust, mis selle resultaadi annavad, vastavad kolmele budistliku eetika põhi
"patule": Iha, rumalus ja viha. Jääb üle vaid toonitada, et me ei suuda teist inimest
objektiivselt näha, kui me tahame oma ihast lähtuvalt temast midagi saada. Me näeme teda
annaabi.ee 
