Barokiajastu mood
Aastatel 1672-1674 vahetus varrukamood vähemalt seitse korda. Esmalt oli moes varrukad, millel
olid randmel nööbid. Seejärel keerati varrukaotsad tagasi ja kaunistati värvilise rüüsidega.
Järgmiseks tuli varrukas, mis laskis käsivarrel terves pikkuses välja paista. Oli pitside ja paeltega
üle kuhjatud varrukas ning ka selline, millel oli kätisel ja käsivarre kohal kaks pitsiriba.
Mood järgis barokiajastu arhidektuurile ja skulptuurile omast suunda. Riiestuste lõiked olid
liikuvamad ja voolavamad, mõlema soo rõivastus muutus endisest elegantsemaks ja
loomulikumaks. Kadusid renessansiaegsed ornamendid ning asemel tulid lopsakad seelikud ning
naised ehtisid ennast lihtsate ehetega. Senisest enam hinnati rõivaste mugavust. Jäigad kroogitud
kraed asendusid pehmete pitskaelustega ning pikapeale kadusid meeste pükstemoest polsterdused.
17. sajandi mood hakkas väljendama kandja isiksust ning rätsepad arvestasid oma töös kandja
soove.