Merekultuur ja etikett
või naiste pildid, otstel asetsesid kunstipäraselt põimitud või värvitud käepidemed.
Kunstipärased meremehekastid olid kasutusel 19. sajandist 20. sajandi alguseni, algselt täitis
meremehekast istepingi otstarvet. Nimetati ka santsukastiks.
meremehekott
meremehekott (ingl sea bag, матросский вещевой мешок), ka santsukott, ümmarguse
põhjaga purjeriietest kott (kõrgus 1–1,3 m), milles hoiti peamiselt riidevarustust. Reeglina
õmbles meremees oma koti ise – hästi õmmeldud meremehekott viitas purjeõmblemise
oskusele ja vilumusele.
Kotisuu suleti ramptabalukuga, mille jaoks olid koti ülemisel äärel vasest öösid (katjenid) või
käsitsi palistatud augud. Kotisuu sulgemiseks tehti eriline santsukotisõlm
Arani kampsun
Arankampsunitelt ja teistelt Iirimaa kudumitelt tuntud reljeefsete koemustritega kaunistatakse
nii sukki, kardigane kui seelikuid. Pildil naturaalvalge kardigan.