Iseseisvussõda Riigi olukord oli ameeriklaste jaoks 1776. aasta suvel äärmiselt keeruline ja väljakuulutatud iseseisvus tuli alles rasketes lahingutes kätte võidelda. Sõjaline ülekaal oli vormiliselt kindlasti inglaste poolel. Nende sõjavägi oli paremini välja õpetatud, relvastatud ning varustatud. Ameeriklaste sõjajõuks olid sõjaliselt väljaõpetamata ja tagasihoidlikult relvastatud vabatahtlike salgad. Probleemiks oli lahingumoona, riidevarustuse ja toidu puudus. Pealegi tuli vabatahtlikel sõjapidamise kõrval mõelda ka oma majapidamise ja pere ülalpidamisele. Kaugemas perspektiivis aga osutus ameeriklaste vastupanu edukaks. Oluliseks teguriks oli kindlasti asjaolu, et erinevalt Inglise palgasõduritest võitlesid ameeriklased oma maa ja vabaduse eest. Samuti tõi edu senistest sõjapidamistavadest loobumine. Uue taktikana võtsid ameeriklased indiaanlaste eeskujul kasutusele lahkrivi
Peamine varustustee (MSR) Varustustee (SR) Tagavara varustustee (ASR) Ühesuunaline tee Kahesuunaline tee Evakuatsiooni tee Liikumistee Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Logistika rajatised Lahingu teenistustoetus Varustusala (SA) Lahingu teenistustoetus Eesmine varustusala (FSA) Lahingu teenistustoetus Pataljoni esmaabi punkt (BAP) Lahingu teenistustoetus Peamine riidevarustuse punkt (MDS) Lahingu teenistusetoetus Transpordi hoolduspunkt (RP) Lahingu teenistustoetus Sõjavangide kogumispunkt (EPW) Lahinguteenistustoetus Eesmine relvastus ja tankimis- punkt (FARP) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Maaalad Lahingu teenistus toetuse varustusala (CSSA) Eesmine lahinguteenistus- toetuse varustusala (FCSSA) Eesmine hooldusala (FMA) Tagumine hooldusala (RMA) Kogunemisala (RA)