Mõistatused
tuuleveski tiibu või lambaraudade käepidemeid, vahel aga aitavad muuta
lihtsalt kujundit sugestiivsemaks: Must härg, mügarad sarved, käänab lihase paku ümber kasutab
ära ütlusteski tuntud kirbu ja härja kontrasti ning kujutab kirpu suure ja tugeva loomana ja inimest
kaitsevõimetu lihapakuna. Valge härg magab enamasti mäel ja tähendab jätkust olenevalt kirikut
või kaljakappa. Härjal võib olla ka ebaloomulik, kahest suurem arv sarvi: kolm (= hang), kuus (=
kangapuu riidepakk) või sada (= äke). Nagu elus, nii mõistatuseski on härjal kombeks häälitseda,
see hääl on tüüpiliselt möirgamine või mörisemine ja (taas täpsustavast jätkust sõltuvalt) tähendab
härg siis mitmesuguseid häält tegevaid asju: kirikukella, torupilli, käsikivi vm.
Lehma kohtab eesti mõistatustes palju vähem kui härga. Ammuv lehm nagu mörisev härgki võib
tähendada torupilli. Nii härg kui lehm võivad ajada sarved räästasse ja tähendada siis tuld ja suitsu.
annaabi.ee 
