Täiskasvanu ise oma inimlike omaduste ja võimetega on tähtsaim kasvatusvahend. (Gustavson 2004) Waldorflasteaias on valmistehtut nii vähe kui võimaik. Loomulikult peab olema pliiatseid, pintsleid, kriite, värve ja voolimissavi ning muidugi ka ilusaid toole laudu ja lihtsaid kauni vormiga mänguasju. Eelkõige on aga vaja kive, teokarpe, igasuguseid puutükke, lustakaid oksakesi ja kände ning puutöökojast ülejäänud klotse. Väga tähtsad on ka riidelapid ja rätikud, vill ja lõng, papp ja puit. Oluline on kõik see, millest midagi ise kombineerida saab. (Vabadusekasvatus 1992) Waldorflasteaia vanuselistes segarühmades elavad lapsed koos nagu ühes suures perekonnas. Lapsed saavad nii õppida üksteiselt ja aitavad üksteist. Kolmeaastased saavad kogeda, et kuueaastased tohivad teha asju, mis neile ei ole veel kohased ning et kuueaastastel ei sobi teha nii mõndagi, mida kolmeaastaste juures veel pahaks ei panda. (Kügelgen 1994)
värvida. Eelnevalt lepitakse kokku, mismoodi värvida, et kindad saaksid ühesugused. Täiskasvanu jälgib, kuidas paarid organiseerivad oma koostööd, kuidas jagatakse pliiatsid, kuidas lepitakse kokku. Võitja on see paar, kes kõige kiiremini ja ühesuguselt oma kindamustri värvib. TUJUMÄNG Eesmärgid: anda mängijale võimalus end väljendada, arendada loovust ja emotsionaalset tundlikkust Vanus: 5-6 a Osavõtjad: 5-6 mängijat Vahendid: erinevad riidelapid või mitmesuguste ilmetega karunäod Mängu käik: Lapsed valivad endale meeldiva riidelapi või karunäo. Iga laps räägib, miks ta just sellise asja valis ja missugune tuju tal on. Näiteks: Laps valib lillelise riidelapi ja ütleb, et talle meeldivad punast värvi lilled. Tal on rõõmus tuju, kui on palju lilli koos. Karunäo valinud laps ütleb: "Karul on väikesed silmad ja imestav suu. Ta kissitab silmi, sest päike paistab. Tal on hea tuju
uuritavas teguris ehk muutujas. Too planeerimi- sel tuleb kindlaks mddrata ka uurimise kestus ning vaatluste ja katsete arv. Enamasti koosta- takse eelnevalt ka vajalikud tabelid v6i graafi- kud, kuhu vaatlusandmed ules mdrgitakse. Valime n;iiteks tihest kindlast hernesordist 200 seemet. Paigutame need alustassidele niis- kete riidelappide vahele. Seejuures jZilgime, et seemneid oleks igal tassil v6rdne arv, tassid oleksid rihesugused, veekogus tassidel v6rdne, riidelapid samast materjalist jne. Edasi asetame poole seemnetest (100 tk) 10'C keskkonda ning 1.14. Kolmes kastis kasvatati nisu. Neid kasteti teise osa (samuti 100 seemet) 30'C keskkonda. erinevate vdetiselahustega. Milline v6iks olla selle Jdrgnevate vaatluste k2iigus mdrgime iga piiet' katse hUpotees ja katsekorraldus? tabelisse idanevate seemnete arvu. Kuidas j6uda teadusliku faktini?
annaabi.ee 
