võrreldav põlevkivi tootmisega, kuid see vähendab oluliselt põlevkivi rolli meie riigi majanduses ja säästab oluliselt keskkonda. Eestlased toodavad võrreldes teiste Euroopa riikidega rekordiliselt palju jäätmeid. Arvesse võttes tööstusjäätmed, siis tuleb ühe eestimaalase kohta umbes kümme tonni jäätmeid ning seda kogust tuleks kindlasti vähendada. Üks võimalus on inimeste harimine, kuidas vähem prügi tekitada. Näiteks tuleks kasutada poodi minnes riidekotti ning külastada pakendivabu poode. Niisugune pood on näiteks Paljas Pala, mis asub nii Tallinnas kui ka Pärnus. Sageli jääb sellest kümnest tonnist suur osa ka inimestel sorteerimata, mistõttu ei saa paljusid pakendeid ja jäätmeid ümber töödelda, mis vähendab riigi majanduse arengut. Kokkuvõttes saab öelda, et riigi majandus on keskkonnaprobleemidest väga suuresti mõjutatud. Inimeste vähene teadlikus ja viitsimatus ümbritsevat keskkonda hoida ja kaitsta,
elu palju lihtsamaks, aga see tõi endaga kaasa ka palju keskkonnaprobleeme, mille valu saame nüüd 21. sajandil tunda. Kõige parem viis toodangut vähendada on lõpetada masstootvate ettevõtete tegevuse pooldamine, kuna ettevõtted toodavad kaupa tavaliselt toote nõudluse järgi. Oleme kindlasti märganud erinevaid käitumisviise propageerivaid reklaame, mis aitavaid meil prügiülekülluse probleemi ühiselt lahendada - kasuta poes käies riidekotti, taaskasuta ja sorteeri prügi. Nende väiksete elumuutuste tegemine aitab vägagi palju kaasa probleemi lahendamisele. Teine mugav lahendus meie igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mis on viimase sajandi jooksul meie planeeti tasapisi mürgitanud, on erinevate fossiilkütuste põletamine. Meile kõigile meeldib istuda soojas ja valgusküllases toas. Selles mõttes oleme teinud suuri edusamme, et ei pea enam
suunda. Keskmiselt ostab iga eestimaalane 1,5 suurt kilekotti nädalas, mis teeb nende kasutamise koguarvu kokkuvõttes väga suureks. Väiksete läbipaistvate kilekottide kasutamine on hirmuäratavalt suur – iga nädal leiavad väiksed kilekotid tee 94 protsendi Eesti elanike koju. Enimlevinud põhjuseks, miks kilekotte kahjulikuks peeti, oli nende võimatu lagunemine looduses. (Mägi 2015) Kilekoti alternatiividena eelistaks 42 protsenti eestimaalastest riidekotti, 36 protsenti selja- või käekotti, 13 protsenti paberkotti, 11 protsenti pappkasti ning 2 protsenti võrkkotti. (Mägi 2015) 5 2. KILEKOTTIDE TAASKASUTUS 2.1. Ümbertöötlemise probleemid Polüetüleenkilet saab uuesti ümber töödelda, kahjuks jõuab ümbertöötlusesse hinnanguliselt 1-3% kogu kilest. Kui kõiki toodetavaid plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne) ei visataks
annaabi.ee 
