V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
balleti sissejuhatuses. «Iialgi pole,» lisab üks pealtnägija 1653-ndal aastal,
79
«Imede Õue äkilisi moondumisi paremini etendatud. Benserade * andis oma küllalt
galantsete värssidega selleks hea sissejuhatuse.»
Igalt poolt kostis naerulaginat ja rõvedaid laule. Igaüks jorutas omaette, seletas ja vandus,
kuulmata oma naabreid. Löödi kruuse kokku, kokkulöömisel tõusid tülid, katkiste
kruusidega rebiti teisel riidekaltsusid seljast.
Suur koer kükitas lõkke juures ja vahtis tulle. Ka mõned lapsed võtsid osa sellest orgiast.
Varastatud laps nuttis ja vingus. Teine, nelja-aastane jõmpsikas, istus kõrgel pingil, jalad
ripakil laua all, mis talle ainult lõuani ulatus, ning ei lausunud musta ega valget. Kolmas
jõnglane hõõrus tõsise näoga sõrmega laua peal rasva laiali, mis küünlalt alla sulas. Ja
4
5
lõpuks üks üsna tilluke tirts istus pori sees; teda polnud peaaegu üldse näha, sest ta kraapis