endale kõige paremad vahendid. Mis sest et Giorgio Armani šampooni ja dušigeeli eest maksaks põhimotteliselt firmamärgi eest, mis on pakendil. Kui meeli erutab siis on jarelikult asi väärt. Hambaid peseks ikka just selle hambapastaga, mis poes kõige rohkem maksaks ja vingem välja näeks. Tark mina muretseks selga endale riided, millel oleks sobiv hinna-kvaliteedi suhe. Enamasti prooviks otsida riideid, mis oleksid kindlasti meelejärgi, aga ka peaks vastu. Ei ütleks ära ka mõnele riideesemele, mille hind ületaks normi, kui kvaliteet viitaks, et seda saaks kanda mitmeid kordi. Üleüldse üritaks leida lahendusi, mis vajaks kõige vähem rahalist resurssi. Hoiaks kokku näiteks elektri ja vee pealt ja ei laseks kõike otsustada enda laisal “minal”. Kooli läheksin ma kindlasti rattaga, juhul kui vahemaa osutuks pikaks olema, läheksin bussiga. Rattaga saab kiiresti liigelda ja ei ole ka kallis. Keha pesemiseks valiksin vahendid,
eetikaeeskirju, kus arvestatakse töötajate õigustega ning keskkonnasäästlikkusega. Lihtsamalt öeldes odavam on toota loodus- ja inimsõbralikumalt, kui püüda halba mainet parandada. Lääneliku infoühiskonna üks tugevustest ongi just see, et ka väike grupp inimesi suudab jõuda laiade massideni ning nende teadlikkust meie rõivaste, toidu ja muu tootmise kohta tõsta." [9] Loodus- ja inimressursi mittejätkusuutlik kasutamine ei jäta riideesemele mingit märki ning kui tarbija ei küsi, ei saa ka rõivatööstuses suuri muutusi oodata. Seega võiks enne millegi uue ostmist mõelda sellele, kes, kus ja mis hinnaga meie riideid valmistab, ning vajadusel ka oma rahulolematust väljendada. [9] 7.1.1. Tarbimise vähendamine Inimeste tarbimine on viimase sajandiga tohutult suurenenud. Meeletu toodete hulk ning maht nõuavad üha suuremat energiakulu. Kiirmoe ärimudel eeldab moega kaasaskäivatelt
annaabi.ee 
