Essee, Miks mulle meeldib elada Eestis
puhkab. Kõige selle koosmõjul oleme nii mitmekesised. Kunagi ei tunne ma tüdimust
lõpmatu suve või talve pärast, sest need mööduvad magusalt kiiresti nii, et lausa jään neid
igatsema.
Vahel tunnen tungi põgeneda linnakärast ja stressist. Õnneks on säilinud tohutult
inimtühje piirkondi ning privaatsust, mida saab lausa emmata silmade ja kogu hingega. Mul
on õnnestunud sõita Pärnu Valga teeristist kuni Riidajani nii, et ei möödunud ühtki autot ja ei
kohanud ühtki inimest. Asulates, külades seisis küll autosid tee ääres, kuid inimesi polnud.
Oli suvi, parajasti päevane aeg. Üsna kummastav kogemus. Privaatsus veel ka inimlikus
mõttes, saad tunda isegi asunduse keskel vaikust, veidikenegi rahu. Siin ei ela sul müüjad
seljas nagu võib kogemuste põhjal näiteks väita Türgis. Seal lihtsalt ei anta rahu enne kui oled