Tiit Lauk humanitaar
asutati alles 1952. aastal.
Kindlasti oli seal erksaid muusikahuvilisi eespool loetletuist rohkemgi, kes kodus või sõprade
ringis kuulasid sedalaadi muusikat ja püüdsid seda siin-seal ise mängida, kuid I. Mažursi
andmeil mingit mainimisväärset avalikku tegevust või stabiilselt tegutsenud džässbändi neil
enne II maailmasõda ei olnud. See tundub seda imelikum, et J. Haavisto andmetel tellisid
soome džässmuusikud džässinoote sageli just Riiast55 (Haavisto 1991: 189). Ilmselt on aga äri
(kirjastamine seda kindlasti on) ja muusika siiski kaks täiesti erinevat asja. Kuigi meil esines
üsna palju läti või Läti kaudu siia jõudnud Euroopa varieteeartiste (teada on isegi kuulsa Riia
tangohelilooja ja pianisti Oskar Strocki episoodiline töötamine Tallinnas (Ojakäär 2000:
139)) 56 , siis džässmuusikaga seonduvaid kontakte pole II maailmasõja eelsest ajast kumbagi
pidi õnnestunud tuvastada
annaabi.ee 
