Keskaja rüütel
XII sajandi
alguses lisasid osad rüütlid selle peale nahkvesti, rinna ja selja kaitseks. XIV sajandil
võeti kasutusele vammus, mis oli voodertatud metallplaatidega, sellest arenes välja
ühes tükis rinnaplaat. XV sajandi alguseks kanti juba katmata plaatturvistikku, mida
hoidsid koos needid või seespool asuvad rihmad. Ka terast töödeldi vastvalt moele,
näiteks gooti stiilis olid terasplaadid töödeldud lainelisteks ehk rihvitud.
Vastase parimaks märklauaks olid rüütli õlad, nii sai rüütli kergelt hobuse seljast
maha, kus ta lihtsalt edasi lamas oodates skvaierit. Varased rüütlid kaitsesid oma
käsivärsi rõngasvarrukatega, mis ulatusid kuni küünarnukini. XII sajandiks olid need
pikenenud randmeteni. XIV hakati kasutama plaate küünarnuki ja kettaid õla
kaitseks. Sama sajandi keskpaigaks oli rüütli käsi tervikuna kaetud ning küünarnuki
annaabi.ee 
