valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Indrek Kuuse 2003 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/keskameerika.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/andid.htm Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Esimene eluaasta möödus lastel mugavasse kätkisse rihmutatult. Ema kandis kätkit kõikjal kaasas. Hiljem hoidis neid suur pere vanemad, vanavanemad, onud ja tädid, kes kõik õpetasid lastele suguharu tavasid. Tüdrukud õppisid toitu valmistama, õmblema, nahku parkima, savinõusid tegema, korve punuma ja värvitud ursoniokkaid mustriks tikkima. Poisid õppisid tööriistu ja relvi valmistama ning harjutasid küttimist ja sõjakunsti. Ohtralt aega jäi ka mängudeks, nagu lumistelt nõlvadelt piisoniribidest kelguga allakihutamine
valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Indrek Kuuse 2003 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/keskameerika.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/andid.htm Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Esimene eluaasta möödus lastel mugavasse kätkisse rihmutatult. Ema kandis kätkit kõikjal kaasas. Hiljem hoidis neid suur pere vanemad, vanavanemad, onud ja tädid, kes kõik õpetasid lastele suguharu tavasid. Tüdrukud õppisid toitu valmistama, õmblema, nahku parkima, savinõusid tegema, korve punuma ja värvitud ursoniokkaid mustriks tikkima. Poisid õppisid tööriistu ja relvi valmistama ning harjutasid küttimist ja sõjakunsti. Ohtralt aega jäi ka mängudeks, nagu lumistelt nõlvadelt piisoniribidest kelguga allakihutamine
annaabi.ee 
