ω – võlli pöörlemiskiirus (rad/s). 2 πn 2 π∗24 00 ω= = =251,33 ≈ 251,3 rad /s 60 60 Nüüd saan leida pöördemomendi, kusjuures on teada, et mida väiksem on võlli pöörlemiskiirus, seda suurem on pöördemoment, ehk väänav koormus. P 5500 M= = =21,89 ≈ 21,9 Nm ω 251,3 2.2 Painutavad koormused Painutavad koormused = rihmaharude tõmbejõud. Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment: M=F*R-f*R=(F-f)*R, kus F – vedava rihmaharu tõmbejõud, f – veetava rihmaharu tõmbejõud ning R – rihmaratta tinglik raadius. Valemi saame tuua kujul: M=(F1-f1)*R1=(F2-f2)*R2, kus indeks nr.1 kuulub väiksemale rihmarattale ning indeks nr.2 kuulub suuremale rihmarattale. Väikese rihmaratta tinglik raadius: R1=D1/2=140/2=70mm Suure rihmaratta tinglik raadius: R2=D2/2=280/2=140mm Kuna praegu pole teada rihmaharude tõmbejõudusid, tuleb need leida
Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment M = FR - fR = (F - f )R F - Vedava rihmaharu tõmbejõud f - Veetava rihmaharu tõmbejõud R - Rihmaratta "tinglik" raadius (kiilrihma puhul rihma keskmine radius Suure rihmaratta tinglik radius Väikese rihmaratta tinglik raadius 2.2.1 Seos rihmaharude jõudude vahel Selles ülesandes ei analüüsita rihmülekande konstruktsiooni, seega 2.2.2 Rihmaharude tõmbejõud Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment
annaabi.ee 
