2 2 2 2 p F= V p- ülekantav võimsus F-kasulik jõud rihmale d2 Taandades võrrandist 2 , saame F=F1-F2 St kasulik jõud rihmas võrdub vedavas ja vabaharus mõjuvate jõudude vahega Vajalik eelpinge rihmas A-rihma ristlõike pindala F k= k- kasulik pinge rihmas A Tsentrifugaaljõust põhjustatud pinge ts = Iv 2 J-rihmamaterjali tihedus Max pinge leiab aset kohas, kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale. Seda väärtust võetakse arvesse rihma tugevuskontrollil 63. Hõõrdeülekanded. Variaatorid. Jagunevad püsiva ja muunduva ülekandearvuga ülekandeiks (variaatorid) Eelised: lihtne konstruktsioon, hõlbus koostamine ja hooldamine, müratu töö, võimalus tema erinevaid , astmeteta muudetava ülekandearvuga variaatorskeeme.
Pinged rihmaharudes 1 1 0 0,5 t , A 120 F2 2 0 0,5 t . A Pinge tsentrifugaaljõust ts v 2 , kus – rihmamaterjali tihedus, v – rihma kiirus. Paindepinge tekkib rihmas ratta ümber paindumisel. Kuna selle suurus sõltub kõverusraadiusest, siis maksimaalne paindepinge tekib väiksema ratta juures. p E , d1 kus E – rihma materjali elastsusmoodul, – rihma paksus. min