Soome kirjanduse ajalugu
Teisi kaasaegseid
Runebergil, Snellmannil, Lönnrotil ja Topeliusel oli arvukalt kaaskirjanikke. Nelikule seisis
lähedal J.J. Nervander (1805 48), kes kirjutas lisaks mõjukaile armastusluuletustele Piibli-
ainelise tsükli ,,Jefta raamat" (1840).
Lars Stenbäck (1811 70) ainus kogu ,,Luuletused" (1840) ilmalikud ja vaimulikud
luuletused, mida iseloomustab väljenduse intensiivsus ja äraostmatult karm, kompromisse
välistav rigorism
Fredrik Cygnaeus (1807 81) Laupäevaseltsi liige, Runebergi ülikoolikaaslane, kuulus
ilukõneleja, Helsingi ülikooli esimene esteetikaprofessor. Tema sulest on pärit esimesed
analüüsivad kirjutised Runebergi ja Kivi teoste ja ,,Kalevala" traagilise ainese (eeskätt
Kullervo kuju) kohta.
Märkimist väärivad ka mõned varased naiskirjanikud: Sara Wacklin (1790 1846)
Pohjanmaa ja Oulu olusid kirjeldavate elavate mälestuste autor. Runebergi abikaasa Fredrika