Giuseppe Verdi
keskset kuju, Rigolettot, keda järeleandlik Piave oli nõus tavapäraselt kauni kangelasega asen-
dama. Küürakas ebard ooperi peategelasena oli "seaduse silma" arvates ilmkuulmatu häbituse
tipp!!
Kestvate vaidluste tulemusena pidi Verdi mõningaile korrektiividele siiski alla vanduma.
Tegevuspaik viidi Pariisist Itaaliasse, magamistoastseen kuninga ja tema poolt võrgutatud
õuenarri tütre vahel kupeeriti. Francois I muutus Mantua hertsogiks, Triboulet Rigolettoks.
Ooperi tähtajaliseks lõpetamiseks tuli töötempot suurendada maksimumini ning partituur valmis
1850. a. lõpuks rekordilise kiiruse neljakümne päevaga. Puudus vaid üks number hertsogi
lauluke "Muutlik on naise meel". Teades, et taolised viisid veel enne esietendust rahva hulka
lipsaksid, tõi Verdi selle teatrisse alles viimasel proovil ning 11. märtsil 1851. a. "La Fenice's"
toimunud triumfaalse premjääri järel kõlaski vallatu lauluviis kogu Veneetsias. Ooper sai