Eesti ajalugu
Algas sundindustrialiseerimine. Suurejooneliselt asuti laiendama põlevkivitööstust pmslt mootorikütuse ja gaasi tootmiseks. Ulatuslikult
laiendati masinatööstust. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Enamik rasketööstustehased allusid
Moskva ametkondadele ja kohalikul võimul polnud nende üle mingit kontrolli ega ülevaadet. Kiiresti arenes ka kergetööstus.
Taastustöödega suurenes loomulikult ka ehitustegevus.
Maareformiga maa rigistati ja jagati seejärel ümber. Paljud maasaajad ei olnu valmis taluperemeheks olemisega, mistõttu paljud endised
jõukad talud uute omanike käes laostusid. Sisse seati mitmed riiklikud koormised ja kohustused, et vaesustada talusid, et need hakkaks
ühinema kolhoosidesse. Hakati looma sovhoose ja masina-traktori jaamu. Kollektiviseerimine sai hoo sisse peale märtsiküüditamist.
Majanduselu allutati plaanimajandusele, mis tähendas üleminekut käsumajandusele
annaabi.ee 
