Saksamaa Uusajal
suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond.
Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka
võimulolevad dünastiad. Mõjukaim riik keisririigil oli Preisimaa, mis moodustas üle 50%
kogu Saksamaa territooriumist, Saksa keisriks oli Preisi kuningas ning ka enamik
riigiametnikke pärines Preisimaalt. Keisri kõrval oli riigis tähtsuselt teine mees rigikantsler.
Selle ametikoha sai endale Bismarck, kellel oli keiser Wilhelm I täielik toetus, mis kindlustas
talle suure tegevusvabaduse. 1888. aastal suri keiser Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes
on ajalukku läinud kui viimane Saksa keiser, ta ei soovinud oma võimu kellegagi jagada ning.
Wilhelm II eesmärgiks oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. Erilist tähelepanu
hakati pöörama armee ja laevastiku tugevdamisele. 1890. aastal lubati taas Saksamaa
Sotsialistliku Partei tegevus
annaabi.ee 
