Eesti uusima aja ajalugu
Riigieelarvet survestas ka
asjaolu, et riik ürtas abistada ettevõtjaid. Aktiivselt abstati põllumajandust, maksti
ekportpreemiaid, kes suutsid midagi eksportida. Maksti kinni ka piimatoodete
omahinna ja turuhinna vahel. Asutati riigi viljasalv, mis hakkas kokku ostma
toiduteravlija nisu ja rukkis, makstes nende tootjatele turuhinnastkõrgemat tasu. See
aitas põllumajandusel ja tööstusel püsima jääda, kuid mõjusid negatiivselt
rigieelarvele. Abinõud küll kriisi survet leevendasid, kuid ei võimaldanud sellest välja
tulla. Kõige paremaks abinõuks oleks olnud eesti krooni devalveerimine, mida aga ei
tehtud, kuna tollastel eesti panga ja rahanduspoliitika juhtidel puudusid vajalikud
teoreetilised ja praktilised kogemused. Ei mõistetud devalveerimise vajalikkust.
Teisest küljest krooni devalveerimise ümber vallandus väga terav poliitiline võitlus.
Kaks kõige suuremat pol jõudu Ews Põllkumeeste kogud ja sotsdemid olid
annaabi.ee 
