Läti ajalugu
ainult varjuna täitnud, eestlastele koguti asju ja esemeid ja saati. Näljahäda lõppedes ei saadeti seltsi
laiali , vaid hakkas tegutsema uue nime all Riia-lätlaste selts 1869 aasta sügisel, esimeheks valiti B.
Dirikis, kes kuulub samuti rahvusliku ärkamisaja juhtivate tegelaste hulka. Avanumbris kirjutati
sissejuhatav artikkel et lätlasel on õigus haridusele, õigus rahvusliku kultuuri edendamisele, ja
hukka tuleb mõista kõik balti-saksastamised. 1877 lisandus veel üks ajaleht ,, RigasLapa“, esimene
lätikeelne päevaleht, teised olid nädalalehed. 1870 aastal Riia-lätlaste selts ostis endale maja.
Vastu võeti kõiki kes soovisid oma rahva jaoks midagi ära teha, ei häbenenud neid ja olid valmis
neid tunnistama. Alustasid tegevust mitmesugused sektsioonid, kirjanduse – trükisõna väljaandmine
ja levitamine, teartrisekstsioon, muusika -ja ajakirjandusesektsioon. Koondas kõiki sotsiaalseid kihti
annaabi.ee 
