Esimene maailmasõda
see kustus tänu uuele Saksa kindlal Hindenburgile. Nad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi
lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede
tegevus Austria-Ungari vastu. Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus, muutumata siiski
positsioonisõjaks nagu läänerindel.
Sõjategevus 1916
Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Pikaajalise
positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et ridejoont pidevalt ehitada. Sellise armee
varustamine relvade, laskemoona ja toiduainetega oli võimalik vaid arenenud
industriaalühiskonnas. 1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres´i juures mürkgaasi,
üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Mürkgaase kasutati Esimese maailmasõja
lahingutes hiljemgi. Kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside
kasutamine jäi suurema sõjalise efektita.
1915