Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine?
(Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause,
mille ta küll laenas Michelet'lt "renessansi tsivilisatsioon avastas esimesena inimolu
rikkuse ja valgustas seda".
Filosoofiline tähelepanu inimese vastu inimeste lugudes ja eeskätt enesejäädvustamisel, oma
maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses".
Mõningates linna arhiivides on küllaltki palju meenutusi (ricordanze), kuskil saja ringis
trükituna, kuid veelgi enam on säilinud neid, mis on kirjutatud käsitsi.
Tuludeklaratsioon muutub millekski, mida võib võib ka vaadata kui autobiograafiat või
portreed. Samuti on väga levinud ladina- või rahvakeelsed kirjad, mis muutusid üha
populaarsemaks suhtlusviisks. Taolised kirjad pärinesid nii tavainimeste, õpetlaste, naiste
ning isegi laste sulest. Taolised kirjad kajastavad igapevaelu sündmusi , mille sisse on