MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE
–12.
sajandist), mis sisaldavad unikaalseid ja äärmiselt haruldasi münte Saksamaalt, Inglismaalt,
Skandinaaviast, Venemaalt.
13. sajandi alguse Kumna leius on kaks Eesti esimest, Tallinnas Taani kuninga Valdemar II
käsul löödud raha.
Pada kalmest aga tõid arheoloogid päevavalgele Liivimaa kõige varasema mündi – Riia
piiskop Alberti penni.
Üksnurme rahaleid 1530. aastatest sisaldab rea rariteetseid, Soome kaitsepühaku Henriku
nime kandvaid münte, mida raehärra Jacob Richerdes lasi salaja lüüa Tallinnas. Liivi sõja
algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden.
Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast.
Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati
Eestis ametlike maksevahenditena: Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude
rahatähti, Saksa riigimarkasid, okupeeritus territooriumide tarvis Saksamaal välja antud Ida-
annaabi.ee 
